Eat, pray, love


Elizabeth Gilbert on kaunis ameeriklanna, kes on kirjutanud mitu raamatut oma elukogemustest, peamiselt siiski armastusest. Kuulsin tema raamatust “Eat pray love” juhuslikult ühest jutusaatest, kui see oli alles ilmunud ning ta maailmale veel tundmatu oli. Võin öelda, et see raamat jättis kustumatu jälje ning on leidnud kindla koha minu öökapil, et teda ikka ja jälle uuesti lugeda saaksin. Nüüdseks on see raamat saavutanud ülemaailmse tuntuse ning valminud on ka samanimeline mängufilm, kus peaosas mängib andekas Julia Roberts.

Elizabeth oli 32-aastane, tal oli kõik, mida üks naine soovida oskaks – haridus, kodu, hea töö ja abikaasa. Kuid ta teadis, et miski oli valesti, midagi oli puudu ning see põhjustas temas pidevat ärevust, depressiooni ja meeleheidet, kuni ta üks päev otsustas lahutada. Lahutus oli raske ning valmistas palju tüli ja negatiivsust. Ta armus küll peagi uuesti, kuid ka see suhe ei jäänud kestma, sest midagi endiselt kripeldas sees. Oma hingelt  janunes ta seikluste järele ning kuna miski teda enam kinni ei hoidnud, otsustas ta töölt ära tulla ning täiesti spontaanselt üksinda aastaks maailma avastama minna ning koos sellega ka iseennast. Tema esimeseks sihtpunktiks oli Itaalia, kuhu saabudes oskas ta vaid loetud arv sõnu. Sellest hoolimata kohanes ta ruttu ning leidis  endale sõbrad, kellega suhtleb tänaseni. Samuti õnnestus tal juurde võtta elu parimad kümmekond kilo ning täiel rinnal elu, ja mis peamine,  toitu nautida. Kui neli kuud Itaalias otsa sai, viis teekond teda järgmisesse sihtkohta, milleks oli India. Seal pühendas ta end vaimse poole rikastamisele ning läbi hommikuste mediteerimiste ja palvetamiste üritas endaga spirituaalsel tasemel kontakti leida. Ka Indias kohtas ta selle lühikese nelja kuu jooksul inimesi, kes tema jaoks väga tähtsateks said ning tema eneseotsinguil kõvasti kaasa aitasid. Oma viimaseks sihtkohaks valis ta Bali, kus ta armus parimal viisil – ootamatult. Tema armastatuks oli Brasiilia ärimees, kellega ta kohtus täiesti juhuslikult siis, kui mees ta peaaegu auto alla ajas. Nende suhe arenes ning olgugi, et esines raskusi ja napilt ka hüvasijätt, on nad tänaseni õnnelikult abielus.

Nagu eelnevalt mainisin, oli selle raamatu lugemine midagi sügavamat kui lihtsalt meelelahutus ja ajaviitmine. E. Gilbert on suurepärane kirjanik ning peale selle, et raamatut on peaaegu võimatu käest panna, suutsin end mitmeid kordi temaga samastada. Selline eriline side raamatuga on mul väheseid kordi tekkinud, ning loodan, et ka teised seda kogeda saavad.

Kätlin Tamm
AÜEP1

Advertisements

Leave the reply

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s