Peter Høeg “Preili Smilla lumetaju”


Vesi muutub venivaks ja kergelt punakaks otsekui metsmarjaliköör. Veepinnalt vabaneb sinine külmaudu ja kandub üle veepeegli. Seejärel vesi tardub. Tumedast merest tõmbab pakane nüüd nähtavale roosiaia, valge jäälilledest vaiba, mis on tekkinud sooladest ja külmunud veepiiskadest.

Need read on pärit taanlase Peter Høegi romaanist “Preili Smilla lumetaju”.  Väljas on hetkel ca 31 soojakraadi, seega v6iks kosutuseks ette v6tta raamatu, kus sädeleb jää ja lumi 😉
Lugu algab sellega, et Kopenhaagenis kukub väike poiss lumiselt katuselt alla ja sureb. Tänu oma erilisele oskusele lund lugeda, ei usu peategelane Smilla ametlikku versiooni 6nnetusest ja asub asja ise uurima. Ühe väikese inimese surma uurimise käigus satub Smilla suurte inimeste ohtlike saladuste jälile.  Tegevustik toimub vaheldumisi Kopenhaagenis ja Gröönimaal. Lund ja jääd on raamatus piisavalt. Nagu ka erinevaid värvikaid inimtüüpe.

Seda raamatut v6ib lugeda mitmel erineval moel. P6nevuse otsijate jaoks on see krimiromaan. Ja üldse mitte paha krimiromaan, minu arust. Teisalt on see lugu inimlikust üksindusest ja valikutest elus. Värvikalt kujutatud tegelaste t6ttu v6ib raamat huvi pakkuda ka neile, kellele meeldib lugeda psühholoogilisi romaane. Smilla on Gröönimaal sündinud, ema poolt inuit ja isa poolt taanlane ning autor kirjeldab tegelase kaudu, kuidas v6ib end tunda kahe kultuuri vahele jääv inimene.  Kui sa pole ei gröönlane ega taanlane. Kui sa ühel hetkel avastad, et sinu emakeelt võib s6rmeküünega murendada. Smillale iseloomulikul iroonilisel moel määratleb ta end luksusgröönlasena. Høeg kirjutab ka Gröönimaast ja sealsetest elutavadest. Raamatust saab päris hea pildi ühe rahvakillu ja talle omase maailma paratamatust hääbumisest. V6imalik, et tegu on professionaalse kretinismiga, kuid mulle torkasid silma ka autori kriitilised vihjed sellele, kuidas nn heaoluühiskonnas tunnevad end marginaalsete sotsiaalsete rühmade esindajad.

Kui ühe lausega kokku v6tta, siis ütleksin, et see on raamat neile, kes armastavad detaile. Autorile meeldib p6hjalikult kirjeldada. Nii v6ib näiteks lehekülgede 101- 102 abil ühe hea kalasupi valmis keeta :).  Samas ei muutu kirjeldused tüütavaks, sest raamatu keel on kujundirikas ja huvitav.
Head lugemist!

P.S. Kui keegi nüüd minu poolt viidatud lehekülgedelt kalasupi retsepti otsima läeb, siis igaks juhuks täpsustan, et lugesin Varraku poolt 1997. aastal ilmutatud trükki. Kui kätte satub uuem trükk (vist oli Päevalehe raamatu sarjast), siis tuleb kalasupi huvilisel kogu raamat läbi lugeda 😉

Karin Kiis

Advertisements

One response to “Peter Høeg “Preili Smilla lumetaju”

  1. olen lugenud, meeldis!

Leave the reply

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s