Tag Archives: Fay Weldon

Naissaatana elu ja armastus.


Image Raamatu autoriks on kuulus ja tunnustatud Inglise romaanikirjanikke Fay Weldon (sündinud 1931a.). Naine on tuntud ka filmi- ja telestsenarist, keda hinnatakse ka teravmeelse ja omapärase mõtteviisiga ajakirjanikuna.

Raamatu „Naissaatana elu ja armastus” näol on tegemist kohati vastikult kaasakiskuva ja hasartitekitava naistekaga, mis räägib purunenud abielust. Mehest ja naisest, nende kahest lapsest ning mehe armukesest.

Raamatu peategelaseks on just mitte kõige parima välimusega kiitlev naine Ruth, kes oma  peamise aja ja hinge on pühendanud perele, püüdes olla parim naine oma mehele ja hea ema oma lastele.

Ruthi abikaasa veedab oma päevad tööl. Ta tegeleb raamatupidamisega. Ühel firmapeol tutvub ta kauni naiskirjaniku Mary Fisheriga ning sellest kohtumisest saab alguse pöörane seiklus, mis lõpeb perekonna lõhenemisega. Kuigi Ruthi ja ta abikaasa suhted on juba varasemalt ebaselged.

Mary Fisher on kaunis, noor ja andeks romaanikirjanikust blondiin. Kauni keha ja suurepärase iseloomuga. Tal on olemas kõik mis ühel iseseisval naisel olema peaks.

Ühel päeval nimetab abikaasa Ruthi naissaatanaks ja naisel tekib tungiv soov mehele kätte maksta, seda mitte ainult antud „hüüdnime” pärast vaid ka mehe truudusetuse pärast. Ruth soovib endale luua uut elu ja saada uus välimus. Läbi selle soovib ta endale leida kohta ühiskonnas, millest ta juba ammu end kõrvalejäetuna tunneb.

Ruth soovib üle kõige kättemaksu, võimu, raha ja kõike mida tal ei ole kunagi olnud, kuid Mary Fisheril on alati olnud. Naine soovib leida endale tingimusteta armastust, mis ei nõuaks temalt niipalju vastuarmastuse pakkumist, kui ta oma perele koguaeg oli püüdnud anda.

Naine alustab kättemaksu, mille peaeesmärgiks on abikaasa armukese hävitamine. Ruthi kättemaksu plaan on viimsegi detailini läbi mõeldud ja välja töödeldud. Midagi ei tohi minna valesti.

Alustuseks saadab ta oma lapsed abikaasa ja Mary juurde elama. Põhjuseks toob nende vanas kodus toimunud tulekahju, mille naine salaja ise korraldas. Seejärel alustab naine sõna otseses mõttes oma kuju ja identiteedi muutmist. Ta tahab olla sama noor, tark, ilus ja sale nagu seda on Mary Fisher. Naine asub õppima erinevaid oskusi, ning täiendab oma teadmisi mitmetel elualadel, et pääseda selleni, mida ta ihkab kogu hingest.

Oma teel täiusliku kättemaksuni kohtub Ruth erinevate inimestega, omandab kogemusi, millest ta ei oleks minevikus unistadagi osanud ja  töötab erinevatel ametitel. Näiteks raamatupidajana, sekretärina, hooldusõena hooldekodus, kus elab ka Mary ema. Läbi viimase püüab Ruth teha põrguks ka Mary elu. Organiseerides ema Maryle külla ja kohe pikemaks ajaks.

Välimuse muutmiseks laseb Ruth end paljudel tipp arstide opereerida. Alustades lõualuu vähendamisest, rindade suurendamisest ja rasvaimust, lõpetades erinevate luude lühendamisega, samas riskides enam mitte kunagi kõndida saamisega. Naine otsustab võtta siiski riski. Tema eesmärk oli ju selge – maksta kätte oma mehele ja tema armukesele.

Operatsioonide tarvis ja välismaale sõitmiseks saab Ruth raha mehe firma kontodelt, mille „kantimisega” ta ise tegeleb, nii, et kõik tundub legaalne. Kuid seniks kuni tuleb firmasse kontroll ja mees maksupettuste ja raha kõrvalepanemise eest vangi pannakse.

Põnevust raamatu käigus jagub kuhjaga ja lugema hakates on raske raamatut taas käest ära panna. Kui aga võrrelda raamatut ja filmi, siis jääb kindlasti raamat peale. Usun, et selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks, et raamatud on tavaliselt põhjalikumad. Teiseks, et olin raamatut lugenud ennem kui filmi näinud ja seetõttu olin vaadates väga kärsitu ja ootasin oma lemmikkohti pikisilmi. Autori raamatud on kirjutatud väga värvikalt ja tahes- tahtmata hakkavad lugedes silme eest jooksma pildikesed raamatu tegevusest, justkui vaataks filmi ja loeks raamatut samaaegselt.

Paljude heade ja väga heade seikade seast, mis raamatus läbi käisid, jäi mind kõige rohkem kummitama mõttetera: “Kõigel, mille nimel tasub pingutada, on oma hind. Järelikult võid saavutada mida tahes – kui oled valmis õiget hinda maksma.”

Liisi Liiskmann

AÜEP1